Professionaalsus Eesti IT sektoris

Picture source: simplilearn.com

Käesolevas ajaveebiartiklis kirjeldab autor Eesti IT sektori professionaalsuse temaatikat oma töökogemusele tuginedes. Temaatika objektiks on IT sektori „professionaali“ definitsioon, millele autor annab lühiiseloomustuse oma kogemustele tuginedes.  Nimetatud iseloomustuse kirjeldamisel lähtub autor tänapäevastest tendentsidest ja erinevate tippspetsialistide ennustustest tuleviku perspektiivide kohta.

Professionaalsust kui sellist tihtipeale seostatakse standardiseerimise vormiga, mida nimetatakse kutsestandardiks. Haridus- ja teadusministeerium defineerib kutsestandardit kui kogumit, mis „kirjeldab edukaks kutsetegevuseks vajalikke teadmisi, oskuseid, kogemusi ja hoiakuid“ (hm.ee). Ehk siis esmalt on loogiline väita, et professionaal on mingile kutsestandardile vastav tööturu aktiivne liige, kes ajalises perspektiivis areneb vastavalt kutsestandardi muutustele. Justkui saaks nüüd antud definitsiooni üle kanda IT valdkonda ja anda selle põhjal iseloomustuse IT professionaalile, kuid autori arvamuse järgi eksisteerivad mitmed tegurid, mida kutsestandard ei reguleeri.

Esiteks, Eestis pole iga valdkonna jaoks täiuslikku kutsestandardite kogumit, mis kirjeldaks sajaprotsendilise täpsusega kriteeriume edukaks tööülesannete täitmiseks. Tänapäeval on aktuaalne mõtteviis, et iga organisatsioon osutab teatud laadi teenuseid kliendile, kes klassikalises ärimaailmas kuningas. Kiiresti muutvad kuningate meeleolud avaldavad mõju ka osutatavetele teenustele, ehk organisatsioon peab olema paindlik muutmaks õigeaegselt teenuseid ja selle kaudu tagamaks tugevamat konkurentsivõimet. See tähendab, et teenuse osutaja profiil peab muutuma ja sellega muutuvad töötajatele esitatavad nõuded. Selge on see, et riikliku kutsestandardite üle järelevalvet teostatava organi jaoks oleks liiga keeruline jälgida iga teenuse valdkonna muudatusi ja selle abil viia sisse muudatused kutsestandarditesse.       

Teiseks, IT professionaalile vajalikke isikuomadusi on suhteliselt võimatu täies ulatuses kirjeldada. Isikuomadused on tähtsad inter- ja intrakultuurilises perspektiivis: igale keskkonnale on omased teatud väärtusorientatsioonid, millele peab iga inimene vastama. Ehk professionaalsed isikuomadused riigis A ei pruugi absoluutselt sobida professionaalsesse keskkonda riigis B. Siinkohal tuleb mängu professionaali emotsionaalne (EQ) ja sotsiaalne intellekt (SQ), mida tihti nimetatakse emotsionaalseks ja sotsiaalseks paindlikkuseks (socialigence.net). IT professionaal peab olema emotsionaalselt stabiilne ja sotsiaalselt arenenud, mis tähendab, et ta on võimeline kiiresti kohanema uutes kultuurilistes tingimustes. Kui ta seda ei suuda teha, siis ilmselt ei ole ta ka võimeline teatud keskkonnas pakkuda organisatsioonile ja kliendile väärtuse.

Kolmandaks, on tähtis esile tuua iga organisatsiooni unikaalsuse. Selle all mõeldakse organisatsiooni kuultuuri, juhtkonna hoiakuid, töötajate kompetentsi ja kliendile orienteeritust. Enamus Eesti IT ettevõttetest teevad koostööd välisriikides olevate organisatsioonidega. See aga viitab sellele, et tööandja eeldab töötajalt keeleoskusi ja valmidust neid igal hetkel juurde õppima. Lisaks keeleoskusele on levinud ka arusaam, et inimesel võiks olla kõrgharidus teatud positsioonidest alates. Eestis on ettevõtteid, kus peaaegu igal kontori töötajal on magistri või doktori kraad. Kõik oleks arusaadav, kui tegemist oleks globaalse ettevõtte peakontoriga, kuid aga tegelikkuses on see ühe suure välismaa firma tütarettevõtte, mis tegeleb tootmisega. On arusaadav, et karjääri tegemiseks eeltoodud ettevõttes eeldab ka teatud teaduskraadi olemasolu, mis siis, et seda praktiliselt pole vaja rakendada. Lihtsalt ettevõttesisene konkurents on nii kõrge, et professionaal peab olema valmis ka õigel hetkel haridust tõendava dokumendi ette näitama. Mõnes organisatsioonis on aga lausa sisedokumentides kirjas, et teatud positsioonilt alates peab töötaja omama teatud teaduskraadi. Siinkohal on oluline mainida, et Eestis on suhteliselt palju kõrgharidusega inimesi, seega üldine tööandja ootus töötajale on teatud hariduse olemasolu.

Neljandaks, ettevõtte poolt väärtustatud professionaalsed oskused ei ole alati kooskõlas kutsestandardiga. Klassikalise ettevõtte strateegiline eesmärk on kasumi suurendamine, see on tänapäeva globaalse majanduse kuri reaalsus. Ehk siis ettevõtte tavaliselt maksab professionaalile siis, kui ta tekitab ettevõttele majandusväärtust. Professionaali oskused peavad vastama ettevõtte subjektiivsele vajadusele, mitte kutsestandardile või teatud sertifikaadile. Lisaks eelnevale peab professionaal olema valmis uute asjade õppimiseks ja eriti kiireid õppijaid väärtustatakse veelgi kõrgemalt. Selleks aga, et oskused ja teadmised oleks jätkusuutlikud, peab professionaal neid hästi müüma. See aga nõuab teadmisi majandusest ja müügitööst.

Eeltoodud kokkuvõtteks võib mainida, et Eesti tööturul aktiivne IT professionaal peab vastama päris mitmele kriteeriumile, mida ainult kutsestandardiga kirjeldada kahjuks on keeruline ülesanne. IT professionaal peab olema haritud, omama IT valdkonnas väärtustatavaid haridusdokumente, peab oskama mitu keelt (vastavalt majanduskeskkonnale, kus ta töötab), peab olema kõrge sotsiaalse ja emotsionaalse intellektiga, oma oskuste poolest peab vastama ettevõtte vajadustele ja alati oskama 1% rohkem, kui teised.