Infotehnoloogia juhtimine
Tänapäeva juhtimisemaastikul eksisteerivad
mitmed juhtimisparadigmat. Üks levinumatest juhtimismudelist on struktuur, mis
koosneb erinevatest juhi rollidest/tüüpidest: eestvedaja (leader), suhtleja (Communicator),
juhendaja (coach), õpetaja (mentor), arengumootor (change agent) ja ülemus (power broker). Eeltoodud mudel on
universaalne selle poolest, et seda on võimalik rakendada erinevates
valdkondades, k.a infotehnoloogia sektoris.
Source: wikiversity.org
Source: wikiversity.org
Kindel on see, et pole olemas juhtival
positsioonil inimest, kes oleks ainult ühe rolli/tüübi esindaja. Kuid aga on
võimalik välja tuua juhte, kelle juhtimispõhimõtted või tegevusvaldkond
eeldavad teatud rollis olemist. Infotehnoloogia maastiku juht autori
seisukohalt võiks omada ka lisaks klassikalistele rollidele ajaplaneerija (time manager) ja ressursijuhi (resource manager) rollid. Kindlasti viimaseid
saab vaadelda ka klassikaliste rollide sees, kuid selline lähenemine oleks ebatäiuslik,
sest tänapäeva klassikalise ettevõtte põhiprotsessi (IT, logistika, personalijuhtimine
jne) juht peab omama baasteadmised majandusest ja organisatsiooni rahavoost
ning tegema õigel ajal õiged otsused. Seetõttu ajastuse ja ressursside juhtimise
tähtsuse oleks mõistlik esile tuua kui iseseisvad IT juhi rollid.
Üheks maailmas tuntud
infotehnoloogia kujuks on Jack Ma, kes oma juhtimismudelis tihti kasutab
õpetaja rolli. Jack Ma leiab, et iga juht peab olema õpetaja rollis sotsiaalse
vastutuse tõttu. Nimelt iga IT juht peab olema haritud ja suhteliselt suur
teadmiste pagas kohustab kodanikku jagama informatsiooni teistele. Eesmärgiks
on üldise inimkonna teadlikkuse tõstmine ja eriti organisatsioonis, mis töötab
ühe eesmärgi nimel. Kuna tänapäeval paljud omavad ligipääsu mistahes andmetele,
mis oleks kõigile kasulik, siis selle informatsiooni omandamine eeldab selle
levitamist. Tugeva organisatsiooni eelduseks on tugev kommunikatsioon mitte
ainult operatiivsete andmete edastamisel, vaid ka koolituste ja
õppepäevade/infotundide läbiviimisel. Õpetamine kui protsess paneb õpetajat
mõtlema erinevatelt nurkadelt, sest töötajad reeglina mõtlevad erinevalt
kultuurilistel ja muudel põhjustel. Viimase aja juhtimise trend on tugevustel
põhinev juhtimine, nimelt juht peab identifitseerima töötaja tugevused ja rakendama
neid selle asemel, et otsida inimesel vigu ja panna kogu rõhku vigade
parandamisele. Töötaja tugevuste juhtimine toob kiiremat ja suuremat kasu. Töötaja
individuaalsuse märkamine toimub palju kiiremini õppimisprotsessis, seega õpetamine
on efektiivne meede töötaja tugevuste juhtimiseks. Jack Ma toob märkimisväärset
aspekti juhtimises: inimese juhtimine peab olema nagu koolitusplaan – see peab
olema individuaalne ja suunatud tugevuste arendamiseks. Kui inimest õpetada ühe
õppekava järgi, siis inimestel ei teki tingimusi individuaalsete tugevuste
arendamiseks. Jack Ma võrdleb roboti AI arendust koolitusprogrammidega: kui
igale inimesele anda üks kindel pakett oskusi, siis paarkümmend aastat hiljem
robotid on palju võimsamad, kui inimesed. Selle probleemi vältimiseks peab
inimest õpetama mitte nagu robotit, säilitades ja võimendades inimese
unikaalsuse probleemide lahendamisel.
Tõepoolest üks rikkamatest
inimestest, kes on ühtlasi ka infotehnoloogia guru, on Bill Gates. Tema rõhutab,
et õige IT juht peab olema hea ajaplaneerija. Nagu ka teiste organisatsiooni ressurssidega
on ajaline ressurss tähtis. See on ressurss, mida raha eest juurde osta ei saa,
sellepärast tuleb hoolega ja tõsiselt töö ning puhke aega planeerida. Ajaplaneerimise
oskus mõjutab lõppkokkuvõtteks kõiki juhi rolle, eriti on tähtis planeerida
aega uute oskuste omandamiseks, et olla alati eeskujuks innovatsioonide
integreerimises. Malcom Gladwell toob „Outliers“ teoses välja, et inimene vajab
ca 10000 töötunde, et saada teatud ala professionaaliks. Selge on see, et õige
IT juht peab olema tehniliselt arenenud ja see eeldab teatud pühendumist ning
investeerimist teadmistesse või oskustesse. Gates näitab oma eeskujuga, et
lugematu tundide veetmine programmeerides toob uskumatu tulemuse ärimaailmas. Kindlasti
on neid, kes arvavad teistpidi: ajakasutuses on oluline efektiivsus, mitte
selle hulk. Kuid siinkohal autor esitaks küsimuse: „Kuidas inimene saab kohe
olla efektiivne töövaldkonnas, mida ta ei tunne?“ Ehk siis teatud efektiivsuse
astme saavutamiseks on vaja enne teha korraliku tööd. Seda kusjuures soovitavad
ka idamaade filosoofia.
Gates usub, et iga inimene on
võimeline aega juurde tekitada. Selleks on vaja oma aega struktureerida. See
tähendab, et peab kõik suured protsessid jagama väikesteks osadeks ja tegeleda
iga osaga eraldi (programmeerijate nipp). Selleks sobib Timeboxing meetod, mille alusel määratakse igale tegevusele
konkreetne aeg: nt üks tund artikli kirjutamiseks. Ajalised raamid aitavad
ebaolulistele asjadele vähem tähelepanu pöörama ja kasutama aega seatud
eesmärkide täitmiseks. Lisaks struktureerimisele on võimalik kaardistada oma
tegevused ja määrata neile kulunud aeg. See aga aitab tuvastada ebaolulisi
tegevusi ja vähendada nendeks kulunud aega (nt sotsiaalmeedias surfamine).
Nagu on näha tuntud IT kujude
eeskujul on IT juhil päris palju rolle, mida on vaja täita. Ükski roll ei ole
teisest olulisem, kuid aga teatud spetsiifika nõuab suuremat tähelepanu konkreetsetele
rollidele. Kindel on see, et iga roll aeg-ajalt muutub ja vastavalt sellele IT juhi
kompetentside disain peab ka muutuma.
Comments
Post a Comment