AI vs inimene ajakirjanduses
"Thou shalt not terminate". T-800 Model 101.
Tänapäeva üheks tõsiseks probleemiks on informatsiooni eksponentsiaalne kasv, mistõttu massmeedia kanalid ei jõua inimjõu kasutades viia uudiseid lugejani konkurentsivõimelise kiirusega. Sellest tulenevalt mõtles inimene välja AI (Artificial Intelligence) tehnoloogiat, mis oskab ise koguda informatsiooni ja koostada artikleid ning postitada neid kasutades erinevaid kanaleid nagu Wiki'd, ajaveebid ja uudisevood. Nimetatud tehnoloogiat nimetati Robot Journalism'ks ning käesolevas ajaveebiartiklis antakse ülevaade robotite mõjust klassikalisele ajakirjandusele kui massmeedia kanalile.
Aastal 2014 Associated Press otsustas automatiseerida uudiste kirjutamist kasutades AI tehnoloogiat. Arendatud algoritm suutis analüüsida ja konvertida andmeid Zacks Investment Research andmebaasist, koostades erinevaid artikleid. Esimesel aastal automatiseeritud süsteem genereeris 3000 erinevaid lugusid, mis on kümme korda suurem tulemus võrreldes eelmise aasta tulemusega. See on ehtne näide sellest, kui tõsiselt kasvab ettevõtte äritegevus AI integreerimise tagajärjel.
Robot Journalism tehnoloogia tüüpe on palju. Levinuim on aga kombineeritud tehnoloogia, kus ajakirjaniku (inimese) tegevus on tõhustatud kunstliku intellektiga. Näiteks võib tuua 2013. aastal LA Times kasutatud tehnoloogiat inimmõrvamiste uudiste koostamiseks ja levitamiseks. Robot otsis informatsiooni iga tapmise kohta ning koostades koondaruannet saatis selle ajakirjanikule. Aruanne koosnes järgmisest andmetest: inimese rass, sugu, surmapõhjus, juurdluse tulemused, asukoht ja aeg. Nimetatud tehnoloogia tõstis oluliselt uudiste arvu ning lugejate hulka.
Intellektuaalselt huvitav on see, et eksisteerivad ka täiesti iseseisvad robot-ajakirjanikud. Nimetatud tehnoloogial on mitu eelist, kuid aga esinevad ka kriitilised julgeolekulised puudused. Iseseisva robot-ajakirjaniku protsesside etapiline jaotus on järgmine: andmete kogumine, analüüs, uudise/loo struktuuri koostamine, kokkupanek ja postitamine. Kui nüüd aga robot eksib kontrollimata andmete esitamises, millega avalikustab riiklikul tasemel sensitiivset informatsiooni või kahjustab inimese head nime, siis tagajärjed võivad olla pööramatud. Erinevad akadeemilised uurijad väidavad, et roboti-ajakirjaniku sanktsioneerimine ja kogu tehnoloogia juriidilise poole reguleerimine on praktiliselt võimatu süsteemi liigse stohhastilisuse tõttu. See näitab, kui tundlik on AI tehnoloogia erinevate mahhinatsioonide suhtes ning valeinfo esitamise tõenäosus on suhteliselt suur.
Uurimuse "Newspaper journalists' attitudes towards robot journalism" autorid analüüsivad erinevaid aspekte antud temaatika kohta (uurimuse originaalne fail on leitav käesoleva artikli viite alt). Huvitav on aga Q-metodoloogiaga analüüsitud inimeste seisukohad Robot Journalism tehnoloogia suhtes. Valimi analüüsi käigus koondatakse andmeid gruppidesse, iga grupp iseloomustab andmete tüpoloogiat ja relatsioonide korrelatsiooni. Peale gruppide moodustamist sorteeriti kolm gruppi kõige suurema statistilise tähtsusega ning analüüsiti neid Verimax rotation meetodiga. Viimase meetodi tulemusel koostati graafikud, mis iseloomustavad inimeste suhtumist Robot Journalism tehnoloogiasse.
Eeltoodu kokku võttes võib mainida, et uue meedia tehnoloogiad on oluliselt mõjutanud massmeedia kanaleid ja ajakirjandust kui sellist. Wiki'de, ajaveebide ja uudisevoogude kasutusele võtt oluliselt tõstis ajakirjanduse ettevõtete resultatiivsust ning tekitas uusi riske ühiskonna jaoks. Kes keda võidab, kas inimene-ajakirjanik või algoritmiline masin on meile otsustada. Kuid tendents on aga terve sektori masinate poolt ülevõtmise suunas.
Comments
Post a Comment