Veebirakenduse kasutatavus



Käesolevas ajaveebiartiklis analüüsib autor kahte veebirakendust kasutades Jakob Nielsen’i kasutatavuse klassifikaatorit, mis koosneb kuuest parameetrist: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, veakindlus, rahulolu ja kasulikkus. Analüüsi aluseks on autori kui kasutaja kogemus, mille põhjal väljendab autor subjektiivset hinnangut. Analüüsi eesmärk on välja tuua positiivne ja negatiivne näide veebirakenduste kasutatavusest. 


Negatiivne näide: TALTECHi koduleht taltech.ee

Õpitavus – kasutaja suhteliselt kiiresti õpib ära kodulehe navigatsiooni, kuid temaatilised plokid paigutati liiga laiali. Õpitavuse takistab keeruline (kuid tegelikkuses kindla hierarhiaga) struktuur, mida visuaalselt on raske meelde jätta. Seoses sellega kannatab ka meeldejäävuse parameeter. Hästi suured joonised ja Submit Button’te paigutus teeb õppimise keeruliseks. Võiks olla eraldi ja hästi nähtaval video kodulehe kasutamise loogikast.     

Tõhusus – kui on peamised funktsioonid selged, siis suure tõenäosusega saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud. Kuna kodulehe projekteerimisel on üsna palju kasutatud kujundusfunktsioone, siis tulemusena saadi suhteliselt ressursimahukat rakendust, mis aeglustab rakenduse tööd. Autori arvamusel kodulehel on kasutuses liiga erksad värvitoonid ja liiga suure resolutsiooniga pildid. Tekkib kerge arusaamatus, kas tegemist on kõrgharidusasutuse poolt pakutava teenuse või meelelahutus portaaliga.

Meeldejäävus – lehekülje tihe muutmine (just visualiseerimise poole pealt) teeb meeldejäävust raskemaks. Mõnikord on palju lihtsam kasutada Google otsingut TALTECHi informatsiooni otsimiseks (kusjuures mis alati viitab TALTECHi kodulehele) kui otse kasutada TALTECHi kodulehte.

Veakindlus – kuna teaduskondi on päris mitu, siis värske informatsioon alati ei jõua õigeaegselt kodulehele. Mitu korda on juhtunud, et sisseastumise informatsioon on vale ja seetõttu eksitav. See jätab vastavat muljet mitte ainult kodulehe kohta, vaid tekitab halba mainet TALTECHle. Eriti siis, kui tegemist on potentsiaalse tudengiga.

Rahulolu – kui eeltoodud probleemidega pole kasutaja kokku puutunud, siis kasutajakogemus on hea. Vastasel juhul ilmselt võib tekkida rahulolematus, eriti kehva veakindluse puhul. Suure tõenäosusega pikaaegse kasutamise kogemusega kasutaja puutub varem või hiljem kodulehe probleemidega.

Kasulikkus – analüüsitav objekt täidab ülesannet, kuid eeltoodud mööndustega.


Positiivne näide: SWEDBANKi koduleht swedbank.ee

Õpitavus – kindla ja lihtsa struktuuriga koduleht, kus on kasutatud kasutajasõbralikke värvitoone kujunduse osas. Lisaks eelnevale kodulehe avamisel on kohe näha kõik vajalikud nuppud, mis on loogiliselt üles ehitatud ja kõik teemaplokid asetsevad kõrvuti. Põhifunktsioone saab kätte ilma scroll’mata.

Tõhusus – kiire ja lihtne. Üleliigsed kujutised ja kujundusfunktsioonid puuduvad, miskit ei häiri ega vii tähelepanu eemale. Samuti on olemas suhteliselt kiire klienditugi, mille abil saab kiiresti kätte vajaliku informatsiooni. Kusjuures tugi on erinevates keeltes.

Meeldejäävus – tänu kindlale struktuurile ja ülesehitusele jäävad funktsioonid suhteliselt pikaks meelde. Sobib vanematele inimestele, kuna struktuuri muudetakse suhteliselt harva.

Veakindlus – kuna tegemist on finantsasutuse teenusega, siis süsteemi veakindluse tagamiseks eksisteerib terve meeskond, kes testib, analüüsib ja viib õigeaegselt parandused sisse ilma kliendi häirimata. Autori subjektiivse kasutaja kogemuse alusel pole põhjust tuua välja negatiivseid aspekte veakindluse suhtes.

Rahulolu – tõhusa klienditoe süsteemi abil tagatakse võimalikult parem klienditeenindus (koduleht on osa teenusest).

Kasulikkus – analüüsitav objekt täidab ülesannet.


Eeltoodud kokku võttes peab mainima, et suurt rolli mängib kasutaja psühholoogia ja tema informatsiooni vastuvõtlikus. Kui kodulehel kasutatakse liiga palju kujundusfunktsioone, jooniseid ja ergasid ja mitte sobivaid värve, siis see võib mõjutada üldist kasutatavust. Kõik kasutatavuse parameetrid on omavahel seotud, kui üks parameeter on vilets, siis terve süsteem on ilmselt kehva kasutatavusega. Kindlasti kõik oleneb kasutajast, kuid aga selged põhimõtted hea veebirakenduse loomiseks peavad olema täidetud.

Comments

Popular Posts