Veebirakenduse kasutatavus
Käesolevas ajaveebiartiklis
analüüsib autor kahte veebirakendust kasutades Jakob Nielsen’i kasutatavuse
klassifikaatorit, mis koosneb kuuest parameetrist: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus,
veakindlus, rahulolu ja kasulikkus. Analüüsi aluseks on autori kui kasutaja
kogemus, mille põhjal väljendab autor subjektiivset hinnangut. Analüüsi eesmärk
on välja tuua positiivne ja negatiivne näide veebirakenduste kasutatavusest.
Negatiivne näide: TALTECHi
koduleht taltech.ee
Õpitavus – kasutaja suhteliselt
kiiresti õpib ära kodulehe navigatsiooni, kuid temaatilised plokid paigutati liiga
laiali. Õpitavuse takistab keeruline (kuid tegelikkuses kindla hierarhiaga)
struktuur, mida visuaalselt on raske meelde jätta. Seoses sellega kannatab ka
meeldejäävuse parameeter. Hästi suured joonised ja Submit Button’te paigutus teeb õppimise keeruliseks. Võiks olla
eraldi ja hästi nähtaval video kodulehe kasutamise loogikast.
Tõhusus – kui on peamised
funktsioonid selged, siis suure tõenäosusega saab kasutaja vajalikud toimingud
tehtud. Kuna kodulehe projekteerimisel on üsna palju kasutatud
kujundusfunktsioone, siis tulemusena saadi suhteliselt ressursimahukat
rakendust, mis aeglustab rakenduse tööd. Autori arvamusel kodulehel on
kasutuses liiga erksad värvitoonid ja liiga suure resolutsiooniga pildid.
Tekkib kerge arusaamatus, kas tegemist on kõrgharidusasutuse poolt pakutava
teenuse või meelelahutus portaaliga.
Meeldejäävus – lehekülje tihe
muutmine (just visualiseerimise poole pealt) teeb meeldejäävust raskemaks.
Mõnikord on palju lihtsam kasutada Google otsingut TALTECHi informatsiooni
otsimiseks (kusjuures mis alati viitab TALTECHi kodulehele) kui otse kasutada
TALTECHi kodulehte.
Veakindlus – kuna teaduskondi on
päris mitu, siis värske informatsioon alati ei jõua õigeaegselt kodulehele.
Mitu korda on juhtunud, et sisseastumise informatsioon on vale ja seetõttu
eksitav. See jätab vastavat muljet mitte ainult kodulehe kohta, vaid tekitab
halba mainet TALTECHle. Eriti siis, kui tegemist on potentsiaalse tudengiga.
Rahulolu – kui eeltoodud
probleemidega pole kasutaja kokku puutunud, siis kasutajakogemus on hea.
Vastasel juhul ilmselt võib tekkida rahulolematus, eriti kehva veakindluse
puhul. Suure tõenäosusega pikaaegse kasutamise kogemusega kasutaja puutub varem
või hiljem kodulehe probleemidega.
Kasulikkus – analüüsitav objekt täidab
ülesannet, kuid eeltoodud mööndustega.
Positiivne näide: SWEDBANKi
koduleht swedbank.ee
Õpitavus – kindla ja lihtsa
struktuuriga koduleht, kus on kasutatud kasutajasõbralikke värvitoone kujunduse
osas. Lisaks eelnevale kodulehe avamisel on kohe näha kõik vajalikud nuppud,
mis on loogiliselt üles ehitatud ja kõik teemaplokid asetsevad kõrvuti.
Põhifunktsioone saab kätte ilma scroll’mata.
Tõhusus – kiire ja lihtne. Üleliigsed
kujutised ja kujundusfunktsioonid puuduvad, miskit ei häiri ega vii tähelepanu
eemale. Samuti on olemas suhteliselt kiire klienditugi, mille abil saab kiiresti
kätte vajaliku informatsiooni. Kusjuures tugi on erinevates keeltes.
Meeldejäävus – tänu kindlale struktuurile
ja ülesehitusele jäävad funktsioonid suhteliselt pikaks meelde. Sobib vanematele
inimestele, kuna struktuuri muudetakse suhteliselt harva.
Veakindlus – kuna tegemist on
finantsasutuse teenusega, siis süsteemi veakindluse tagamiseks eksisteerib
terve meeskond, kes testib, analüüsib ja viib õigeaegselt parandused sisse ilma
kliendi häirimata. Autori subjektiivse kasutaja kogemuse alusel pole põhjust
tuua välja negatiivseid aspekte veakindluse suhtes.
Rahulolu – tõhusa klienditoe
süsteemi abil tagatakse võimalikult parem klienditeenindus (koduleht on osa
teenusest).
Kasulikkus – analüüsitav objekt täidab
ülesannet.
Eeltoodud kokku võttes peab
mainima, et suurt rolli mängib kasutaja psühholoogia ja tema informatsiooni
vastuvõtlikus. Kui kodulehel kasutatakse liiga palju kujundusfunktsioone,
jooniseid ja ergasid ja mitte sobivaid värve, siis see võib mõjutada üldist
kasutatavust. Kõik kasutatavuse parameetrid on omavahel seotud, kui üks parameeter
on vilets, siis terve süsteem on ilmselt kehva kasutatavusega. Kindlasti kõik
oleneb kasutajast, kuid aga selged põhimõtted hea veebirakenduse loomiseks
peavad olema täidetud.


Comments
Post a Comment