Arendus- ja ärimudelid

Picture source: civilsolutions.biz

Käesolevas ajaveebiartiklis analüüsib autor tarkvara arendus- ja ärimudelit reaalse arendusprojekti näitel. Tegemist on case study analüüsiga, kus kõigepealt tuuakse välja analüüsitud objekti teoreetilist tausta ja hiljem tuuakse näiteid praktikas saadud tulemuste näol. Lisaks tulemustele annab autor ülevaate analüüsi lõpus tekkinud järeldustest.

Sotsiaalmeedia kanalite kiire kasv viitab nimetatud meediatüübi populaarsuse suurenemisele. Antud meedia allikat kasutatakse erinevate vanusegruppide lõikes, mistõttu selle sotsiaalne tähtsus on erilise tähelepanu all. Kõne all olev case study analüüs on tehtud Buffer sotsiaalmeedia juhtimissüsteemi (social media management tool) näitel.

Waterfall tarkvara arendusmudel

Buffer tarkvara arenduseks kasutati kosemudelit. Nimetatud mudeli protsess on illustreeritud joonisel 1. Kosemudeli põhiline idee seisneb ette planeeritud arendusprotsessis: kõik arendusprotsessi etapid on algusfaasis ette kirjutatud ja kogu protsess peab kulgema range plaani alusel. Mudeli kõige suurem nõrkus seisneb selle paindumatuses, nimelt hiljem avastatud vead on keeruline parandada ning vead võivad täies mahus mõtetuks muuta veel teostamata protsessi etappe. Sellisel juhul on tarvis uuesti teostada detailset planeerimist. Lisaks eelnevale on keeruline ellu viia käigult esitatud kliendi soove.

Joonis 1. Kosemudel (Waterfall)

Vaatamata kosemudeli puudustele eksisteerivad ka mitmed mudeli kasutusvaldkonnad. Kosemudeli kasuks otsustamine eeldab täielikku arusaamist projekti nõuetest. Buffer infosüsteemi projektijuht arvas, et kosemudelit kasutades on võimalik kõige otsema teed pidi rahuldada kasutaja nõudeid. Projektijuhi kogemus näitab, et kui esialgsed nõuded on valesti kaardistatud, siis kosemudeli abil saadakse suhteliselt kiiresti aga valet tulemust. Siinkohal on aga üks trikk. Nimelt suure tõenäosusega iga sotsiaalmeedia projekti lõpptulemus pole beta versioonis ootuspärane. Paljude sotsiaalmeedia tarkvara projektide kogemustel otsustas projektijuht kasutada järgmist põhimõtet: pigem varem tulla natuke vale projektiga turule, kui tulla liiga hilja õige projektiga. Seoses sellega kosemudeli valikukriteeriume on kaks: projekti pikkus on alla ühe kuu ja osaliselt puudulik lahendus ei mõjuta tarbija valikut. Selline ideoloogia aitas tõsta projekti konkurentsivõimet ja aitas teised projektid turult välja tõrjuda.

Lisaks kiirele arendusprotsessile eksisteerib kosemudelil võime tagantjärgi teostada parandusi. Küll aga see eelis on teistega võrreldav ja pigem oma keerukuse tõttu jääb alternatiividele alla. Siiski on aga võimalik tulemuse parandada. Siinkohal on näha, et arendusmudeli tugevusi ja nõrkusi on tarvis kasutada vastavalt turuolukorrale ja valdkonna spetsiifikale. Nagu kosemudeli näitel on võimalik tähele panna, võib üks eelis võib olla teatud situatsioonis määrav, vaatamata mudeli suhteliselt arvestatavatele nõrkustele.

Tarkvara kui teenus

Buffer kasutab tänapäeval juba klassikalist ärimudelit – software as a service (SaaS) tüüpi ärimudelit. Ettevõtte ise ei reklaami ega kirjelda konkreetselt kasutuses olevat ärimudelit, kuid autori tehtud turuanalüüsi põhjal on näha kõik SaaS tüpoloogiale vastavaid elemente. Kõigepealt tarkvara on litsentseeritud ja antakse kasutuseks subscription aluseks. Klient peab maksma igakuist tasumäära tarkvara ekspluateerimiseks. Eksisteerivad erinevad paketid, mis erinevad funktsionaalsuse poolest: kallimad versioonid sisaldavad rohkem funktsioone. Teiseks SaaS ärimudeli tunnuseks on veebipõhine toime, nimelt teenust saab kasutada võrgutehnoloogiana. (2019 buffer.com)

Tulenevalt massmeedia mitmekülgsusest toetab SaaS mudel ka erinevaid vajadusi. Nimelt lisaks funktsionaalsusele eraldi tasu eest võib saada personaalseid või valdkonnapõhiseid rakendusi või kasutajaliideseid. Samuti tehakse selge vahe tavakasutaja ja äripartneri vahel. Igal kliendid on kindel staatus ja sellest tulevalt ka teenuse pakett. (Ibid.)

Eeltoodud kokku võttes on oluline mainida, et tarkvara arendusmudel ja ettevõtte poolt kasutatav projekti ärimudel peavad sobima eelkõige turusituatsioonile. Teoreetilisest taustast lähtuvalt võib üks ja sama mudel olla täiesti ebasobiv ühe projekti ellu viimseks, kuid aga võib tuua võidupositsiooni teisele.